eesti keeles suomeksi Po Svensk in english

19. - 20. sajand

19. - 20. sajand

Kärdla sadam

Kärdla sadam rajati Kärdla kalevivabriku ehitamise (1830. aastal) järel tooraine ja toodangu parema transportimise jaoks. Sadam kuulus algselt Hiiu‐Kärdla kalevivabrikule ning oli 19. sajandil ainuke väliskaubandusõigusega sadam saarel.

Sadam tegutses ajavahemikus 1849‐1944, olles algul vaid saare suurima käibega kaubasadam, kuid 20. sajandi algusest pandi käima ka reisiliin Kärdla-Tallinn, mis toimis teise maailmasõja alguseni. 1885. aastal ehitati sadamasse sissesõidu hõlbustamiseks 3 liinimärki – kaks Kärdlasse ja üks Lehtmasse. Sadama kesksemad ehitised olid 142 m pikkune sadamasild ja suured kivist sadamaaidad. Kaup veeti sadamasillalt ladudesse mööda rööbasteed, millel liikusid kaeramootoriga või meeste lihasjõul käitatavad kaubakärud.

Kärdla sadam hävis Teise maailmasõja lõpus, 1944. aastal.

Sadama aidad

Kärdla sadama hooneteansamblisse kuulunud aitadest on säilinud 1849. aastal ehitatud Villaladu, kuhu ladustati vabrikule Austraaliast ja Uus-Meremaalt saabunud suured villapallid. Hoone on paekivist ja kaetud lubikrohviga. Madal viilkatus oli kaetud tõrvapapiga.

Teise, merepoolse sadamaaida kõrval oli suur sadamavärav ja kahekorruselises paekivist, lubikrohviga kaetud hoones asus ka sadamakontor. Madal täiskelpne viilkatus oli kaetud katusekividega. Hoone ehitati samuti 1849. aastal ning sadamaaidana kasutatud laole on rahvasuus tänaseks kinnistunud nimeks Monopol.

Peale Teist maailmasõda kasutas hooneid ladudena Hiiumaa Tarbijate Kooperatiiv. Toona, väikese jäämurdmisvõimega praamide kasutamisel, tuli saare talvevarud juba sügisel, mereveonduse lakkamise eel saarele tuua ja talveks ladustada. Tollest ajast on ladude nimetusena käibel ka Soolaladu ja Viinaladu.

Fotod: Hiiumaa Muuseum

19. - 20. sajand
19. - 20. sajand
19. - 20. sajand